Maasoojuspump ehk rahvakeeli maaküte rakendab suvel maapinda salvestunud päikeseenergia kütte- ja tarbevee soojendamiseks. Süsteemi tööks on vaja elektrienergiat, kuid iga kulutatud kilovati kohta toodetakse 3-5 korda rohkem soojusenergiat.
Maasoojuspumba kasumlikkus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest, nt. kasumlikkus tõuseb kui kasutatakse vesiküttesüsteeme (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril. Üldiselt on soojuspumba soojustegur seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, millel on kasutusel põrandaküte või küttekalorifeerid.
Maasoojuspumba paigaldamine jaguneb mitmesse etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd.
Maasoojuspumbasüsteemi paigalduse maksumus sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Seepärast on oluline võtta pakkumised mitmetelt firmadelt ning võrrelda hinnapakkumisi. Odav hind ei tohiks kindlasti olla valiku tegemisel põhikriteeriumiks. Odavus tuleneb alati millestki, reeglina kvaliteedi, säästu või mugavuse arvelt. Kindlasti peab täpselt järele uurima, mis pakutud hinnas sisaldub.
Soovituslik on võrrelda erinevate firmade poolt pakutavate soojuspumbasüsteemide tasuvusaega, tarbevee tootmise olemasolu ja ventilatsioonilahendust. Otsustamisel tuleb kindlasti võrrelda soojuspumba võimsust, maakollektori pikkust, sooja tarbevee boileri suurust, soojuspumba poolt toodetava soojusenergia hulka ja ekspluatatsioonikulu.
Rohkem infot maakütte omaduste kohta leiab
faktide lehelt ja
maakütte erinevate liikide tutvustusest. Samuti saab tutvuda avaldatud artiklite ja videotega
Infomaterjalid lehel.