Õhk-vesi soojuspump: millal valida ja kuhu sobib?

Millal valida õhk-vesi soojuspump?

Õhk-vesi soojuspumba  eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb maakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator-Õhk-vesi soojuspump või põrandaküte).

Õhk-vesi soojuspump toodab ka sooja tarbevett. Samuti on võimalik maja suvel jahutada. Lisaks on õhk-vesi soojuspumpa lihtne paigaldada, kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms. Võrreldes näiteks õhk-õhk soojuspumbaga ei ole vajadust kombineerida küttesüsteemi teiste kütteliikidega, sest õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada põhiküttena valdava enamuse kütteperioodist, vaid kõige külmematel talvepäevadel on vajalik lisakütteallikat (nt elekter). Samas on maakütte kasutegur kõrgem ning sellest tulenevalt küttekulud aasta jooksul ka väiksemad.

Õhk-vesi soojuspump eramutele ja korrusmajadele

Enamikku õhk-vesisüsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit (videos on toodud välja õliküttelt üleminek õhk-vesi soojuspumbale). Seega sobib õhk-vesi soojuspump suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Kasutades õhk-vesi soojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3kW kütteenergiat.

Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks ka uues hoones, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult väike, kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Samuti sobib kasutamiseks korruselamutes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Õhk-vesi soojuspumba puhul on hoolduskulu viis korda väiksem kui õlikatlal ning kütmine on suitsu-, tuha-, tahma- ja tolmuvaba. Samuti pole vaja tulenormidele vastavat katlaruumi, korstent, suurt kütuseruumi ja katlamaja normidele vastavat ventilatsiooni.

Tööpõhimõte

Õhk-vesi tüüpi soojus­pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Välisõhk juhitakse ventilaatori abil soojuspumpa ning madala keemispunktiga külmaagens tsirkuleerib soojuspumba suletud süsteemis. Kui külmaagens jõuab aurustisse, siis välisõhus olnud soojuse mõjul külmaagens aurustub. Aur surutakse kompressoris kokku, mille tulemusena temperatuur tunduvalt tõuseb. Soe külmaagens jõuab kondensaatorisse, mis asub boileris. Seal annab külmaagens oma energia ära boileri veele ja tema temperatuur langeb ning külmaagens muudab oma olekut gaasilisest vedelaks. Seejärel külmaagens läheb läbi filtrite paisumisventiili, kus rõhk ja temperatuur langevad veelgi. Külmaagens lõpetab nüüd oma ringluse ja jõuab jälle aurustisse, kus toimub välisõhust saadava energia abil uuesti aurustumine.

Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad

Parim valik õhk-vesi soojuspumpa valides on inverter tüüp, mis tähendab, et seade reguleerib ise vastavalt soojuskoormusele enda kompressori pöördeid. Samas on turul ka ON/OFF tüüpi seadmeid mis lülitavad ennast sisse, kui küttesüsteemis soovitud temperatuur langeb ning kui on saavutatud vajalik temperatuur lülitab seade ennast uuesti välja.

Inverteriks nimetatakse kompressori võimsusregulaatorit, mis muudab kompressori pöördeid vastavalt vajadusele. Kui õues on külm ja maja vajab rohkem sooja, siis tõstab inverter kompressori võimsust, ning kui õues paistab päike ja on soe, siis töötab seade minimaalsel võimsusel. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa võimalik säästlikult erinevate soojuskoormuste juures tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade efektiivselt ka sügisel ja kevadel, kui soojuskoormus on talvel vajaminevast palju väiksem.

ON-OFF tüüpi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel ning kui soovitud õhutemperatuur on saavutatud, lülitab end automaatselt välja. Seega igaks käivituseks kulub energiat. Iga käivitus aga koormab ja lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, mil seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii saavad kompressori liikuvad osad kahjustusi. Peamiselt seepärast tuleb seda tüüpi seadmete kasutamine lõpetada, kui välistemperatuur langeb alla -5°C. ON/OFF tüüpi soojuspumbad on küll natuke madalama hinnaga, kuid täisvõimsusel pidevalt sisse ja välja lülitudes tarbivad nad energiat liiga palju ning ei taga enamasti oodatud energiasäästu. Invertertüüpi soojuspumbad reguleerivad seevastu kompressoripöördeid sujuvalt ning lülituvad välja nii harva kui võimalik. Inverter tagab seadme töö ka siis, kui hoone soojuskoormus on minimaalne.

Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel

Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid.

Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Paigaldades välisseadme liiga kõrgele on seadet hiljem raske hooldada ja sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale. Lisaks sellele halvendavad tugevad tuuled sulatusprotsessi ja seadme üle puudub järelvalve. Teisalt paigaldades välisseadme liiga madalale ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi ja talvel võib lumi peale tuisata. Paigaldades välisseadme katusele (eriti kaldkatusele) on seadet hiljem raske hooldada ja seadme üle puudub järelvalve, suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi ja sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn).

Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks aitame tutvustada võimalusi ja pakume esmase maksumuse kalkulatsiooni tasuta, koostöös meie partneriga, kellel on Eestis 15-aastane soojuspumpade paigaldamise kogemus. Tasuta konsultatsiooni saamiseks külastage hinnapäring lehekülge.

Vaata lisaks: